Mida teha kui olen sattunud rünnaku ohvriks?
- Kui oht on tuntav helista politsei üleriigilisel lühinumbril 112. Tihti nõuab selline julge tegutsemine pealehakkamist ja otsustusvõimet, kuid seda tehes võid päästa nii iseenda kui oma lapsed vägivalla kordumisest tulevikus.
- Kui sa oled kogenud perevägivalda, on sinu esmaseks mureks mõelda enda ja oma ohutusele. Mõtle läbi põgenemisplaan – kuhu minna ja kuidas.
- Usalda oma instinkte: kui sul on tunne, et sa oled ohus, siis on üsna tõenäoline, et sa seda tõesti oled. Püüa pääseda ohutusse kohta nii kiiresti kui võimalik. Otstarbekas oleks pakkida hädavajalikud asjad ja varuda piisavalt raha. Need asjad võiksid jätta usaldusväärse sõbra juurde või oma töökohta.
- Kui sul on vigastusi, hoolitse selle eest, et saaksid esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad kui sulle esmapilgul tundub.
- Jälgi, et sinu vigastused dokumenteeritaks (nt traumapunktis, politseis), sest sellised dokumendid võivad olla oluliseks tõendusmaterjaliks hilisemas kriminaalmenetluses.
- Pea päevikut – märgi kuupäevaliselt üles toimunud vägivallatsemised ja ähvardused.
- Säilita ja kogu tõendusmaterjali – hoia alles ähvarduskirjad, e-kirjad, arstitõendid, SMS-id jms.
Kuidas esitada avaldus politseile?
Avalduse esitamiseks mine kohale lähimasse politseijaoskonda. Avalduse esitamisel teavita politseid võimalikult täpselt kõigest, mis on seotud vägivallajuhtumiga – kirjelda toimunud sündmust detailselt, täpsusta sündmuse toimumise aeg jne. Samas, kriminaalmenetlust saab alustada ka ilma avalduseta. Oluline on teada, et ohvri helistamine politseisse on käsitletav suulise kuriteoteatena, mille põhjal alustatakse kriminaalmenetlus ja eraldi avalduse esitamise vajadust seadus ette ei näe.
Ma ei ole valmis politseile avaldust esitama, kuid soovin siiski nõu.
Pane kuupäevade ja kellaaegadega kirja kõik oma partneri vägivallateod, ähvardused ja nendega kaasnevad mälupildid võimaliku tõestusmaterjali jaoks, isegi kui kirjapaneku hetkel pole sul plaaniski teha avaldust politseile. Su plaanid võivad muutuda, kui kuritegu kordub. Pane kirja ka võiMalikud tunnistajad. Säilita seda paberit koos muude oluliste dokumentidega, mis on kõrvale pandud lahkumise hetkeks.
Juhul kui sa ei ole valmis otse politsei poole pöörduma, on võimalik saada anonüümselt nõu ja infot veebikonstaablitelt. Veebikonstaablid vastavad inimeste interneti teel saadetud kirjadele ja küsimustele portaalides www.perekool.ee, www.lapsemure.ee ja www.vastused.ee ning politsei veebilehel ww2.politsei.ee/et/nouanded/veebikonstaabel/ välja toodud kontaktidel.
Kuidas algatada lahutust?
Abielu saab lahutada perekonnaseisuasutuses, vastavat pädevust omava notari juures või kohtus. Kui abielu lahutamisel õigusvaidlusi ei ole – st abielu lahutatakse perekonnaseisuasutuses või notari juures –, siis lahutatakse abielu mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abielu lahutamise avalduse esitamisest.
Mida teha, kui mees ei nõustu lahutusega?
Abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.
Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega
seotud asjaolude üle. Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasutakse riigilõivu 100 eurot. Kui nimetatud hagiavaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu e-toimiku menetlemise infosüsteemi, tasutakse riigilõivu 75 eurot (riigilõivuseadus § 57 lg 2). Kui teine pool kohtuistungile kohale ei ilmu, on kohtul õigus asi sisuliselt lahendada ehk abielu lahutada, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtule piisavalt selged. Kuid nagu varasemas lõigus mainitud, siis abielu on võimalik lahutada ka perekonnaseisuametis ja notari juures. Kui lahutatakse perekonnaseisuametis, siis on riigilõiv 50 eurot ja kui notariaalselt, siis 64 eurot.
Rohkem infot lahutusest: www.eesti.ee/et/perekond/abielu/abielu-lahutamine
Kui ma ei jõua mehega laste jagamise osas kokkuleppele?
Kui vanemate vahel on lapsesse puutuva üle vaidlus, mida ei õnnestu kokkuleppel lahendada, siis on võimalik esitada vastava taotlusega avaldus kohtusse. Vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad) lahendatakse hagita menetluses. Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas tasutakse riigilõivu 10 eurot. (Kui nimetatud avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 5 eurot.) Vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Paljudes omavalitsustes on olemas lastekaitsespetsialistid, kes tegelevad konkreetselt lahutavate vanematega, et leida kohtuväline lahendus edaspidisele lastega läbikäimisele. Sellisel moel on võimalik leida parim lahendus kohtusse minemata.
Kas mees saab lapsed minult n-ö ära võtta?
Niisama ei saa kumbki osapool lihtsalt lapsi „ära võtta“. Seaduse silmis on sel juhul tegemist laste ainuhooldusõiguse taotlemisega laste isa poolt. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 kohaselt võib tõepoolest vanem kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle, kuid selleks on vajalikud väga mõjuvad põhjused. Üldjoontes peavad kohtud põhjendatuks ühise hooldusõiguse jätkumist ka vanemate kooselu lõppemisel, seega ei tasu lastest ilmajäämist karta.
Mul ei ole rahalisi vahendeid advokaadi jaoks…
Kõigi Eesti naiste tugikeskuste töötajad annavad nõu asjassepuutuva seadusandluse
kohta. Tugikeskused pakuvad vajadusel ka juriidilist nõustamist. Samuti oskavad
tugikeskused suunata abivajajat tasuta õigusabi pakkuvate organisatsioonide poole.
Mis on riigi õigusabi?
Riigi õigusabi on inimesele riigi kulul õigusteenuse osutamine. Riigi õigusabi seisneb selles, et õigusmenetluses (kriminaalmenetlus, väärteomenetlus, tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus, haldusmenetlus, täitemenetlus), milles isik osaleb, esindab ja nõustab teda Eesti Advokatuuri poolt määratud advokaat.
Mis on lähenemiskeeld?
Ohver saab taotleda lähenemiskeeldu ründajale, kui on reaalne oht tema elule ja tervisele. Lähenemiskeeld võib olla ajutine (määratakse kriminaalmenetluse ajaks) või pikaajaline (kohtuotsusega määratava lähenemiskeelu tähtaeg võib olla kuni 3 aastat). Ajutist lähenemiskeeldu taotleb kriminaalmenetlust juhtiv prokurör kannatanu nõusolekul. Enamasti keelatakse teatud paikades (nt kannatanu elu- ja töökoht) viibimine, suhtlemine (telefoni, mobiiltelefoni, interneti teel) ja lähenemine kannatanule (nt kõnetamiskaugusesse või äratundmiskaugusesse). Lähenemiskeeldu on võimalik määrata ka iseseisva tsiviilõigusliku kaitsevahendina isikuõiguse rikkumise korral. Sellisel juhul pole kriminaalmenetluse algatamine vajalik eeldus.